Esmaabi koertel

– igal koeraomanikul peaks olema kodus nn. esmaabikarp. Selles võiksid olla: kraadiklaas, steriilne side, tavaline side, haavaplaaster, kummivoolik, mida saab kasutada zhgutina, kaitsesuss, küünetangid, puugieemaldamise tangid, haavapuhastus- ja desinfitseerimisvahend, kõrvapuhastusvahend vatipulgad, silmapuhastusvahend, söetabletid, piimhappebakterite segu kõhulahtisuse raviks

Järgnev info annab mõningaid juhtnööre käitumaks juhul, kui su koeral on kiirelt abi vaja. Loe edasi Esmaabi koertel

Kutsika kasvamine vs füüsiline aktiivsus

See on 2 nädalase kutsika röntgeni pilt.

Vaadake, kui palju peavad luud kasvama, et moodustuksid normaalsed liigesed! Sellepärast ei tohiks lasta kutsikal hüpata, kõndida treppidest üles/alla, käskida neil teha liiga palju harjutusi või liiga pikalt trenni. Liigne füüsiline tegevus noores eas võib põhjustada suuremaid probleeme hiljem koera elus või isegi juba noores eas kuna düsplaasia ja muud ortopeedilised probleemid on kutsikate seas tõusuteel!

Jätke meelde 'kutsika reegel' - iga kuu võib füüsilise tegevuse aega pikendada 5 minuti võrra! Näiteks 8 nädalane kutsikas vajab ainult 10 minutit füüsilist tegevust päevas - ja 6-kuune 30 minutit.
*füüsilise tegevuse alla käib -jalutamine, mingi trenn, palli vms. püüdmine, jooksmine, teiste koertega mängimine jne.
Nautige elu koos oma kutsikaga, aga ärge unustage, et te ju ei paneks 6 aastast inimlast jooksma 1 km päevas, nii et ärge sundige ka oma kutsikat seda tegema!

Põlvekedra paigaltnihkumine (patella luksatsioon)

Erinevate astmetega põlveliigese muutused ja põlvekedra paigaltminekud on kääbuskoertel sagedasemad kui teistel tõugudel. Põlvekedra paigaltnihkumise (patella luksatsioon) all mõistetakse põlvekedra normaalse asendi muutust nii sisse-kui väljapoole. Põlvekedra nihkumist sissepoole nimetatakse mediaalseks patella luksatsiooniks ja väljapoole lateraalseks patella luksatsiooniks. Põlvekedra paigaltnihkumine võib osutuda probleemiks kõigile koeratõugudele. Sagedamini tabandunud koeratõud on: yorkshire terjerid, kääbuspuudlid, pomeranid, pekingi paleekoerad, chihuahuad. Kergemaid juhtumeid koeraomanik tingimata isegi ei tunne ära. Loe edasi: Patella luksatsioon

EKL USALDUSARSTID

Pärakupaunad

Pärakupaunad asuvad kummalgi pool pärakut naha all ning on oasuurused. Pärakupaunades toodetakse ja säilitatakse tumedat, halvalõhnalist eritist. Põhimõtteliselt võiksid koerad kasutada pärakupaunu samal eesmärgil nagu skunks, kes peletab oma vaenlasi haisuga eemale, kuid enamus koduloomi ei suuda neid tahtlikult tühjendada. Loomaarsti töös on aga küllalt olnud juhuseid, kus mõni koer ärritudes pritsib oma paunad tühjaks.  Loe edasi: Pärakupaunad

Hambakivi koertel

Hambakivi on probleem, mis võib tekkida ükskõik millist tõugu koeral, vanusest sõltumata. On tüüpilisemalt vanemate ja pisemate koerte probleem, kuid võib esineda juba ka pooleaastastel koertel ning suurt kasvu koertel.
Ei ole vahet kas tegemist on tõu- või tõutukoeraga. Loe edasi: Hambakivi koertel

Masseeri koera olemine mõnusaks!

Masseerimine paneb koeral tööle mõnuhormoonid – tema nina muutub vesiseks ja ta võib hakata koguni norskama. Pärast korralikku mudimist on tagatud hea uni.Kõige õigem on, kui koera masseerib tema peremees, kes on harjunud lugema oma lemmiku kehakeelt. Massaaž on justkui kahekõne, kus koer annab näoilmega märku, kas massaaživõtted talle sobivad või ei. Kui koera hakkab masseerima võõras inimene, peaks ta esmalt laskma loomal nuusutada oma käsi. Loe edasi:

Massaaži 15 pidepunkti:

1. Alusta massaaži silimise ja veidi tugevamate silitustega. Massaaži tehes ole ühel pool koera, ära käi ümber koera, sest see võib muuta looma närviliseks. Koer võib massaaži ajal lamada, istuda või hoopis seista, nii kuidas ta parajasti soovib.
2. Pärast silitusi alusta hõõrumisega ehk tee kellaosuti suunas ringe. Esimesena võta ette õlavööde – abaluud ja esikäpad. Kui teed ringe kahe käega, tuleb jälgida, et mõlemad käed teevad ringe kellaosuti suunas.
3. Kõiki masseerimisliigutusi tuleb alustada kaugemalt, liikudes südame suunas.
Seega alusta käpamassaaži alt ja liigu mööda käppa üles. Käppa on kõige parem masseerida pöidlaringidega. Käppadele ja kõhule võib teha ka aroomimassaaži, kasutades selleks toiduõli, millele on lisatud paar tilka aroomiõli. Teepuu- ja lavendliõli ei pea lahjendama. Kui koeral on kehv söögiisu, võib proovida massaaži apelsiniõliga. Päkaaluste ja kõhu masseerimisel võib kasutada ka kreemi.
4. Kui piki käppi tehakse ringe, siis päkkasid võib muljuda ja varbaid kergelt tõmmata. Käpaotsamassaaži juurde kuulub ka selle painutamine ette ja taha.
5. Kui käpp on pöidlaringidega soojaks masseeritud, võib kogu käppa venitada. Samal ajal võiks koerale öelda “siruta”, et ta õpiks ka ise massaažile kaasa aitama. Käppa ei tohi aga mitte mingil juhul venitada külje suunas. Kui esikäppa kergelt kõverasse painutada ja samal ajal selja pealt abaluude kohalt sõrmedega katsuda, tunneb kogenud masseerija ära, kas koeral on turjapingeid.
6. Kui esijäsemetel on lihaseid rohkem, siis tagajäsemete lihased on suuremad. Seetõttu võib tuharate masseerimisel kasutada ka löökvõtteid, mille vahele tuleks teha silitusi. Kunagi ei tohi lüüa vastu luud, vaid ikka ainult vastu lihast.
7. Kui üks pool masseeritud, võta ette teine pool.
8. Selga on kõige parem masseerida rusikas kätega mudides. Liikuda tuleks kahelt poolt lülisammast randmeringidega eest tahapoole, nii et rusikad vastu selgroogu ei lähe. Kui seljalihased on sedamoodi soojaks muditud, võib suruda lihaseid kahele poole, suunaga selgroost väljapoole.
9. Pane käed tangvõttesse ja suru laialilükatud lihaseid uuesti kokkupoole. Seda võtet tuleks teha suhteliselt tugevalt, et peale naha liiguks ikka ka lihased.
10. Kaelamassaaž kujutab endast naha voolimist nimetissõrme ja pöidla vahel, mis muudab naha elastsemaks. See on justkui kassi turjast tõstmine.
11. Sabamassaaži tuleks alustada saba otsast, liikudes kahe pöidlaga ringe tehes sabajuurika poole, justkui mudiks köit. Pärast mudimist võib saba venitada neljas suunas – vasakule-paremale ja üles-alla ning teha ringe.
12. Koera kõhtu tuleb masseerida päripäeva ringikujuliste liigutustega ümber naba. Sekka võib kasutada kergeid vajutusi.
13. Kui lihased läbi masseeritud, võta ette liigesed. Hõõru neid saagjate liigutustega edasi-tagasi. Liigeseid läbi katsudes avastad ka selle, kui mõni koht on koeral valus.
14. Pärast mudimisi võib teha venitusi. Neid tohib teha ainult soojale lihasele. Kui kuuled koera venitades raginat, siis tea, et see koht on probleemne. Lõpuvenituseks sobib kogu keha venitus. Seisa koera selja taga ja tõsta koera esikäppade alt kinni hoides üles, nii et õhku tõusevad ka tagakäpad. Seejärel tõsta üles tagakäpad.
15. Massaaž lõpeta silumisega, kiites samal ajal: “Tubli koer!”Rahupunkt ja pingepunkt

Kui pinges koer on, seda aitab määrata pingepunkt. Pingepunkti leiab koeraomanik nii, kui paneb sõrmed kohta, kus koljuluu lõpeb. See on enam-vähem see koht, kus algavad koera kõrvad. Seal luude all on tunda, kui pinges lihased parajasti on. Pinget leevendab nende punktide ringjate liigutustega masseerimine.
Kui koer muutub massaaži ajal või ka mõnes muus situatsioonis närviliseks, on abi rahupunktist. Rahupunkt asub koeral kahe silma vahel. Kui näed, et koer on närvis, vajuta sõrmega kahe silma vahel asuvale lohukohale ja hoia nii mõnda aega. See võte aitab koeral rahuneda.

Korralik massaaž mõjub koerale kui tugev trenn. Pärast seda on loom üsna väsinud. Närvilise loomuga koeri tasub masseerida just õhtul, nii magab koer öösel paremini ja õuekoera puhul jäävad ära ka öised haukumised. Massaaž aitab leevendada ka ebatiinuse nähte. Pärast massaaž anna koerale juua ja hoia teda mõnda aega toas, et loomal oleks soe.Massaaži ei tohi teha, kui koeral on:
* palavik
* tugev allergia või põletik
* jooksuaeg ja teda soovitakse paaritadaIrina Bukki koeramassaaži põhitõdesid vahendas Liivi Tulf.