Vastavalt tõustandardile peab Yorkshire terjer olema julge ja kartmatu, sõbralik ja enesekindel. Ei ole lubatud agressiivsus, närvilisus ega argus. Vaatamata oma väikesele kasvule on tõug silmapaistvalt julge. 

Peab arvestama, et kõige tähtsam iseloomu kriteerium tänapäeval on iseloomu vastavus ühiskonna normidele. Koer peab olema kohanev ja ühiskonnakõlbulik. Seetõttu on argus ja agressiivsus omadused, millesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Samas ei tohiks vaoshoitust ja distantsi hoidmist segamini ajada kartlikkusega. Aretuse eesmärgiks peaks olema rahulik enesekindel kodukoer, kartmatu ja iseseisev seltsiline. 

Yorkshire terjer on tõug ilma töökatseteta.

 

Samalaadne pärilike haiguste vastu võitlemise soovituslik programm on veel kasutusel Lätis.

Soomes on soovituslik aretuses kasutatavate koerte kehtiv silma- ja põlveuuring. 

Tõu eestkostemaal Suurbritannias pole uuringud kohustuslikud. 

 

Patellaluksatsioon ehk põlvekedra paigalt nihkumine ühes või mõlemas põlves. Sõltuvalt luksatsiooni astmest nihkub põlvekeder paigast kas normaalse liikumise käigus ja/või põlve kätega palpeerides. Pärilik patellaluksatsioon on kaasasündinud viga. Oletatakse et see pärineb retsessiivselt ja polügeenselt, s.t. mitme geeni kaudu. Patellaluksatsioon võib olla kas ühes või mõlemas põlves ja luksatsiooni aste võib olla koera eri põlvedes erinev. Patellaluksatsiooni astmed on Putnami skaalal 1-4. Kliiniliselt terved põlved saavad tulemuse 0. Esimese astme patellaluksatsiooni korral on koera põlved peaaegu normaalsed ja ei põhjusta koerale mingeid vaegusi. Raskemad vormid võivad põhjustada koerale valu ja probleeme liikumisel ning vajada kirurgilist sekkumist. Patellaluksatsiooniga koer võib vältida raskuse kandmist haigele jalale, ta võib longata ja jätta samme vahele. Kui koeral on mõlemal jalal raske põlveviga, võib koer liikuda liibates või hüpeldes, hoides selga küürus.

Eestis on vastav uuring tõuühingule teadaolevalt tehtud väga üksikutele koertele.

 

Peitmunandilisel täiskasvanud isasel koeral ei ole laskunud munandikotti üks või mõlemad munandid. Peitmunandilisust põhjustavad geenid pärinevad mõlemalt vanemalt, kuid mõjutavad vaid isaseid kutsikaid. Täpset pärilikkust ei ole veel kindlaks tehtud. Peitmunandilise koera puhul on soovitatav koer kastreerida, kuna kõhuõõnde või naha alla jäänud munanditel on kõrgenenud soodumus areneda kasvajateks. Peitmunandilist koera ei hinnata näitustel, ega tohi kasutada ka aretuses.

Yorkshire terjeritel peab tõustandardi kohaselt olema normaalne käärhambumus (ülemiste lõikehammaste vähene üleulatumine alumistest lõikehammastest). Tõus esineb nii  üle-, ala, kui ka tasahambumust. Hambumuse vigu loetakse pärilikeks ja sellise veaga koeri ei tohi kasutada aretuses. 

RD - võrkkesta düsplaasia (retinal dysplasy) on haigus, mida iseloomustab kergemal kujul voltide või rosettide moodustumine võrkkestas, raskemal juhul võrkkesta degeneratsioon või silmapõhjast irdumine. Kergematel juhtudel ei ole nägemine oluliselt häiritud, raskematel võib kogu võrkkest irduda, mille tagajärjel jääb loom pimedaks

Õnnetused

Õnnetused ei ole pärilikud haigused. Tavaliselt traumad juhtuvad siis, kui Yorkshire terjer on liiga väike (kaal kuni 2 kg).  Kukkumine võib lõppeda letaalselt. 

 

FCI-Standard N°86  (19.05.2009)/GB

Päritolumaa : Suurbritaania

Kasutus: toy terrier 

FCI klassifikatsioon : 3.rühm : terjerid

Sektsioon 4 – toy terjerid

Töökatseteta

 

Kõige väljapaistvamaks Yorkshire terjeri omaduseks on tema pikk imeilus karv mis langeb seljalt mõlemalt poolt ja lahkneb lahuga ninast sabani. Loom peab olema kompaktne, sirge hoiakuga ja tähtsa välimusega. Selle aluseks on tugev proportsionaalne keha. Hoiak on uhke ja tähtis.

On julge ja tasakaalukas, erksate liigutustega. Aktiivne/ergas intelligentne Toy terrier.

Pea peab olema pigem väike ja lame koljupiirkonnast, mitte liiga silmatorkav või ümmargune.

Huulte, silmalaugude ja nina pigment peab olema must. Pigmendiprobleemid on aastatega tõus suurenenud.

Koon – ei tohiks olla mitte liiga pikk ega liiga lühike. 

Lõuad/hambad - Perfektse, korrapärase ja täieliku käärhambumusega ehk ülemised lõikehambad katavad vahetult alumisi hambaid ja hambad on lõualuus täisnurga all. Hambad ühtlases rivis ja alalõug piisavalt lai hammastiku moodustumiseks. Soovitav on täishambumus. Tähtis on tähelepanu pöörata alalõua piisavale laiusele ja sügavusele, kus oleks ruumi kuuele hambale. Mitte mingil juhul ei tohi olla näha keel, kui suu on kinni.

Keskmise suurusega, tumedad, läikivad. Terava, intelligentse pilguga/väljendusega ja otse ettepoole suunatud vaatega. Elav pilk. Mitte esiletükkivad. Silmalaugude ääred tumedad.

Väikesed, V-kujulised, kikkis teineteisest mitte liiga kaugel asetsevad. Kaetud lühikese karvaga. Sügava rikkaliku tan-värvusega. Kõrvad ei tohi olla lontis.

Hea pikkusega.

Keha on kompaktne, ühtlane sirge seljajoon. Rind on mõõdukalt väljaulatuvate ribidega.

Lõigatuna keskmise pikkusega, rohkekarvaline, tumedam sinakas karv kui kehal, eriti saba lõpus. Hoiakult natukene kõrgem kui selja tasand.

Mittelõigatud - rohkekarvaline, tumedam sinakas värv kui ülejäänud kehaosast. Kõrgem kui seljatasand. Nii sirge kui võimalik. Sabaga antakse pikkusele hästi tasakaalustatud välimus.

Sirged esi- ja tagajalad hea nurga all, et võimaldada normaalseid liigutusi. Kaetud kuldse tan-värvusega (karva juur tumedam ja otsad paar tooni heledamad). Õlad on hästi arenenud.

Ümarad. Padjad ja küüned mustad.

Vaba, energiline. Liigub otse nii eest kui tagant vaadates. Kusjuures seljaliin jääb sirgeks, ühtlaseks.

Kehal pikk, täiesti sirge (mitte laineline), siidjalt läikiv, siidja struktuuriga mitte villane. Karv pea peal on pikk ja rikkaliku kuldse tan-värviga, tumedam pea külgedelt, kõrvadel ja koonul, kus karv peab olema eriti pikk. Mingil juhul ei tohi pea pealt langev kuldne karv ulatuda kaelani, ega sisaldada halle või tumedaid karvu.

Keha värvus on tume terassinine mitte hõbehall. Alates kuklakühmust kuni sabajuureni. Puhas, ilma segatusega kollakas pruuni või musta või pronksiga.  Rinnal on karv rikkalikult helekuldne. Kõik kullavärvi karvad on tumedamad juure kohalt kui keskelt, varjutades heledamalt otstelt.

KAAL maksimaalselt 3,1 kg.

 

NB: isastel koertel peavad kaks nähtavalt normaalset munandit olema täielikult laskunud munandikotti.

 

Eestis ei ole kehtinud Yorkshire terjeritele aretuseeskirja.

Eesmärgiks on  kasutada aretuses terveid ja hea anatoomia ning õige karva ja suurusega koeri. 

Kindlasti tuleb eriti palju tähelepanu pöörata õigele karvale (Yorkshire terjer peab olema siledakarvaline, terashalli ja korraliku tan värviga), suurusele ja liikumisele. Vaatamata sellele, et Yorkshire terjer on väike koer, ta on ikkagi Terjer – ta peab olema julge, elav ja sõbralik. Jälgima peab aretuses kasutatavate koerte järglasi, kellel on ilmnenud haigusi või puudusi, et edaspidi vältida vigu. Tõus esineb üsna suuri mõõtmete kõikumisi, mis on tingitud tõu ajaloost. Selle tõttu on ka suhtumine kaalu olnud järeleandlik. Liiga väikesed või liiga suured koerad ei ole siiski soovitud. Praegusel ajal võib siiski näha liiga väikeseid ja nõrga luustikuga emaseid ning nõrku sugupooletunnuseid omavaid isaseid. Samas kohtab ka liiga tugeva luustikuga ja kõrgeid isendeid. Standardi soovitusi tuleb siiski pidada vaid soovituslikena, sest peamine on see, et koer oleks üldmuljelt harmooniline, kompaktne ja tasakaalus. 

 

Yorkshire terjer peab olema terve, vastama välimikult tõustandardile, elav, sõbralik, koostöövalmis. Eestis on tõug väga populaarne ja kasvatustööga tegelevad inimesed, kes ei oma vajalikke teadmisi. Väga raske on jälgida tõuaretuse taset, kuna paljud koerad ei osale näitustel. 5 aasta pikaajalisem eesmärk on pakkuda kasvatajaks pürgijatele koolitusi ning anda nende pädevuse kohta litsents.

Aretuspõhja tuleb oluliselt rohkem kontrollida. Hakatakse laialdasemalt propageerima terviseuuringute tegemist.

Üritatakse aretada sõbralikke ja hea iseloomuga koeri, samas peab jälgima, et säiliks Yorkshire terjerite tõuomane isepäisus ja et nad ei muutuks araks ega häälekaks ega agressiivseks väikekoeraks.

Üritatakse alles hoida Yorkshire terjeri sobivust seltsikoerana ning populariseerida tõugu ka harrastus- ja näitusekoerana.

Jälgitakse tõu tervislikku olukorda. Viiakse läbi küsitlusi tervise osas. Oluline on, et aretuses kasutatavatel koertel oleks tehtud terviseuuringud ja aretuses ei kasutataks haigeid koeri. Eesmärk on, et Yorkshire terjer säiliks terve ja pikaealise tõuna.

Üritatakse aretada tõustandardile vastavaid koeri, ilma liigsete kõrvalekalleteta standardis määratud nägemustest. Väga olulist tähelepanu tuleb pöörata karva värvusele ja struktuurile ning pigmendi-probleemidele.

 

Aretustoimkonna tähtsaimaks ülesandeks on anda aretusalast nõu. Aretustoimkond peab mõistma tõu olukorda ning kuidas tõugu populatsioonina tuleks analüüsida. Üksikute isendite tulemusi tuleb vaadelda Eestis, Euroopas ja kogu maalimas valitsevast olukorrast lähtudes. 

Aretuses kasutatavate andmete usaldusväärset analüüsimist raskendab asjaolu, et neid andmeid on väga vähe. Enamik koeri müüakse nn. kodukoerteks, mistõttu nende näituse-, kasutus-, ja tervisetulemustest ei ole mingeid andmeid. Sageli varjatakse koerte halbu tulemusi. Aretuse seisukohalt oleks oluline teada, millistes kombinatsioonides on esinenud valehambumust, peitmunandilisust, probleemkäitumist jne. ning kui ulatuslikult neid Eestis esineb. Kuigi kõiki koeri ei kasutata aretuses, on nad siiski oma vanemate järglased ja oma tõu esindajad ning kajastavad mingit osa tõu olukorrast. Ka need inimesed, kes soovivad vaid kodukoera, soovivad et nende lemmik oleks tervete ja hea iseloomuga vanemate järglane. Seega on ka nende panus tõu tulevikku väga oluline. See, et koer on terve ja igakülgselt korras on sama oluline teave kui see, et koer on haige või mõne muu veaga.

Aretustoimkond püüab oma eeskujuga toetada avatust ning tõu hüvanguks olulist avameelsust. 

Aretustoimkond tegeleb ainult kohustusliku terviseuuringu läbinud ja „suurepärane“/„väga hea“ näitusehinnetega koerte kutsikavahendusega.

Probleemkäitumisega koerte kohta kogutakse andmeid, mida jagatakse kasvatajatele. 

Üritatakse tõu populaarsust kasvatada, tutvustades tõugu kui erinevatesse oludesse hästi sobinduvat kääbuskoera.

Koerte omanikke ärgitatakse uurima koerte silmi ning tegema põlveuuringuid. Terviseuuringute tulemused avaldatakse soovi korral tõuühingu kodulehel. 

Viiakse läbi anonüümset terviseküsitlust, sealt kogutava info koond avaldatakse tõuühingu kodulehel.

Välimikku üritatakse säilitada sellisena, et see vastaks tõustandardile. Erilist tähelepanu pööratakse karvahoolduse koolitusele, et kasvatajad mõistaksid erinevate karvastruktuuride tähendust ja oskaksid valida aretusse ainult ideaalseid koeri.

 

TUGEVAD POOLED	NÕRGAD POOLED
tõu arendamisest huvituvad noored kasvatajad	liiga palju eritüübilisi koeri
aretuses kasutatakse välismaiseid paarilisi, kellel on tehtud terviseuuringud	vähe kasvatajaid, kes on Eesti Yorkshire Terjerite Tõuühingu liikmed
	aretuses osalevad koerad, kes ei vasta tõustandardile
	kasvatajatel puudub vajalik info aretustööks ja partnerite valimiseks
OHUD	VÕIMALUSED
haigete ja ilma paberiteta koerte tootmine	kasvatajate ja koeraomanike koolitamine ja info jagamine
terviseuuringute ja ilma näitusehinneteta koerte ja nende järglaste kasutamine aretuses	näitusehinded ja terviseuuringud

7.5 PROBLEEMIDEKS VALMISTUMINE