Koerakuulajad on probleemsete koerte parimad sõbrad!

Kui oled Jan Fennell "KOERAKUULAJA" raamatu läbi lugenud ja oma probleemile lahendust ei leia, siis vaata infot koerakuulajate kohta www.koerus.ee

Harjutused juhistaatuse saamiseks on kõige lihtsamini koos selgitustega kirjeldatud nii raamatus "Koerakuulaja" kui samanimelisel, inglise keelsel DVD-l (autor Jan Fennell, Amichien bonding tõlgenduste looja), neid harjutusi peaks siis tegema terve pere. Oluline on meelet pidada, et sa ei kasutaks häält käskimiseks või mõjutamiseks. Sama käib pilgu kohta (pidev pilk lisab pinget ja on üleskutseks n. sama, mis töö tegemine kui keegi sind pidevalt jälgib ja hindab). Meetodi nelja elementi tuleb praktiseerida koos ning neid tuleb järjepidevalt korrata. Iga päev. Sellest saab teie perekonna uus elustiil.

Juhiks saamiseks:

1. Taaskohtumine karja(ga) liikmega(tega)Taaskohtumistel koeraga (kui teie vahelt on olnud suletud uks ja koer rahutult või ignoreerivalt reageerib), ära vaata ega räägi temaga 5 minutit (see aeg läheb kiiresti ja saad selle asemel tegeleda riiete või jalatsite äravõtmise või poeasjade ärapanemisega, kui neid asju pole teha siis tegele sellega, millega tegeleks kui koera poleks ruumis). Seda iga kord ja järjepidevalt (k.a. siis kui WC-s käite).Kui soovid koeraga suhelda teda hellitada, kallistada jne. tee seda juhi ehk enda tingimustel st. enda kutse peale. Kui näiteks ütled Sissi SIIA ja tema tulekul kiidad ja mängid temaga oled sa saanud õigetel alustel hellust jagada. Tervituse edasilükkamine ei tähenda kindlasti seda, et sa tegeleks oma koeraga vähem või ei lubaks talle hellitusi. Pigem saate selle tulemusena rohkesti positiivseid emotsioone koera õigest käitumisest ning seeläbi ka rohkem võimalusi temaga meeldiva koostöö tegemiseks, hellitamiseks või niisama logelemiseks.

Tervituse edasilükkamine tähendab koera jaoks ühte, seda, et sinu "aurasse" luba küsimata tungides ei saavuta ta soovitud tulemust ning nii õpib koer rahunema, rahulikult käituma ning teievahelises suhtluses sinupoolset initsiatiivi ootama. See omakorda koos õigete seoste loomisega tähendab tugevamat kontakti ning usaldust ka kriitilistes olukordades. Looma rõõm sind nähes ei kao samas läbi fakti, et sa ei kiida ja kinnita ülienergilist ja aktiivset käitumist hoiad sa ära (või võtad kontrolli alla) potentsiaalse probleemse käitumise (üles hüppamine, toas ringi tormamine, riiete määrimine, tähelepanu nõudmine haukudes jne.).

Koduses käitumises võib paljude dominantsemate isendite puhul aga tuvastada väga tagasihoidlikku või lausa ignoreerivat tervitust või ebasoovitavale tähelepanule reageerimist. Sellele reageerib aga omanik tihti januneva sooviga koera tähelepanu järele. See loob omakorda väga soodsa ja vastuvõtliku pinnase oma soovide edastamiseks endale sobival ajal: iga saadud tähelepanu peale kinnistab koer omanikule seda, mis temale sobib (anna maiust, vii mind välja, ära sega mind, tõsta mind üles, anna mulle tähelepanu jne.) Seega, koerad räägivad enda keeles seda sama meile, mida meie peaksime soovitud tulemuse saamiseks rääkima neile. Samas pea meeles, et tulemuse saavutamiseks võib minna mitu päeva või isegi paar kuud aga selged märgid peaksid sulle teada andma, et probleemne käitumine on vähenemas ja paranemas.

Koer hakkab sulle kindlasti ka üleskutseid esitama ja püüdma sind mõjutada juhikohta tagasi andma. Just nagu meie ei anna koheselt alla kui koduukse võti ei keera või uks lahti ei tule, vaid proovime veel ja veel enne kui veendume, et eelnevalt kasutatud viisil uks ei avane ja alla anname.Kui sa ise vaatad, et asi on korda saanud ja oma käitumise endiseks tagasi muudad, tulevad ka probleemid vahel (tugevamate natuuride puhul) tasapisi tänu nõrgenenud signaalidele tagasi. Sellisel juhul tuleks signaale jällegi tugevdada ning kontroll kiiresti taastada.

Kõik tegevused mida algatab koer (n. kui ta pakub sulle mõjutamiseks erinevaid tegevusi: istub või sitsib, toob mänguasja või jalutusrihma; sa leiad, et väga armas, tubli, tark ja kiidad selle peale maiuse, kiituse või tähelepanuga on see piisav, et näidata koerale.. mina tegin nii, sellega sain sinu tegema nii.. tegevusi on väga väga palju alates tervituseks peale hüppamisest lõpetades nn. “valiva kuulmisega”, kõik need koos sinu vastava reaktsiooniga joonivad alla tema juhistaatust). Sama ignoreerimist palu oma pere liikmetelt ja külalistelt (kui kohtuvad koeraga ütled lihtsalt: palun ärge vaadake ega rääkige koeraga 5 min. või kuni riided võetud, tervitused vahetatud, tal on selline iseloomutreening käsil).

2. Söötmine

1. Jälgi, et koer oleks toiduaega tähele pannud ning tulnud uudistama millal süüa saab

2. Koerale toidu andmiseks tõsta toit tema kaussi kõrgemal alusel (n. laual või köögikapil; ära vala toitu otse kotist põrandal olevasse kaussi). Valmista ette koera söök tema kaussi, ära pööra koerale tähelepanu, ära vaata ega räägi temaga, ära kutsu ega aja käsutades eest ära (kui koer tuleb ette astu tema alale ja aja ta nii sealt ära kui ta istub jalale liigu ise vaikselt eest).

3. Tõsta endale väiksele alustassile, koera kausi kõrvale midagi söödavat, paar ampsu on piisav. Selleks saab kasutada küpsist, viinamarja, leiba, õunaviilu või ükskõik midagi muud endale sobivat (kui peres on rohkem liikmeid valmista ampsud ette ka teistele). Kui koerale on söök tema kausis valmis pandud, võta oma söögiamps tema kausi kõrval oleva(lt) alustassiga(lt) ning söö rahulikult oma mõtetes, rääkides teiste pereliikmetega või vaadates näiteks aknast välja. Väga oluline on, et koer ei saa selle aja sees tähelepanu. Kui kõik pere liikmed, kes peaks koerast kõrgemal olema (kõik inimesed peaks seda olema) on oma ampsu lõpetanud ja alustassi koera kausi kõrvale tagasi asetanud, võib rahulikult koera kausi söögiga talle ette tõsta.

4. Koer peab olema enne söögikausi maha asetamist rahulik. Kui ta hüppab üles, haugub või muul moel nõuab toitu, jäta see järgmiseks korraks. Vastasel juhul premeerime me vale käitumist ning järgmistel kordadel nõuab ta oma käitumisega meilt süüa veel järjekindlamalt.

5. Lase tal rahulikult süüa. Teised pere liikmed k.a. sa ise võite minna tegelema oma asjadega aga sina kui karja juht jälgi nähtamatult eemalt (nii, et koer seda pilku survena ei tunneks), et ta sööks kõik ära.

6. Kohe kui koer on lahkunud kausi juurest (kasvõi kohapeal ringi keeranud ja seljaga kausi poole jäänud) tõsta see tal eest ära.

7. Kui kaussi on midagi jäänud, kasvõi 1 amps, tähendab see, et koer püüab näidata oma üleolekut näidates, et tal on iga hetk 1 amps olemas mida süüa ja ta ei sõltu selles sinust, seega on tema juht ja sina lihtsalt mõjutatav teenija, kes teenindab.

Kui koeral on harjumus süüa siis kui soovib ning toit on pidevalt ees võib ta tunda vähe huvi sinu tegevuse vastu. Tal on enesekindlus seoses eelneva käitumisjadaga, ta teab, et saab alati süüa ja kui ootab siis ehk midagi parematki. Tal võib olla tugev seos tekkinud toidu kui jõuelemendiga ning ta jätab kas kõik omal otsusel alles, lubab kasvõi teisel karja liikmel kõik ära süüa või jätab alles vaid paar ampsu.

Instinktijärgselt saab ainult juht süüa enda poolt valitud ajal, ülejäänud karja liikmed saavad süüa vastavalt oma astmele karjas. Seda järjekorda jälgivad ka koerakarja liikmed väga täpselt. Juht on see kes otsustab, see tähendab, et ta võib teha ka erandeid lubades nt. kutsikaid või Alfa emast endaga koos sööma.

Käitumisest toidu juures on näha staatus karjas: on näha milline karja liige läheb julgelt toidule peale ja pressib teised eemale ei lase ligi või domineerib toidu üle, on näha kes on oma kohas ebakindel ning peab teiste eemal hoidmiseks vaeva nägema ning on näha, kes hoiab tahaplaanile ja laseb rahulikult teisel või lubab rahulikult endaga koos sööma. Kui koeral on vähe huvi toidu vastu, jäta paar toidukorda vahele nii, et tal tekib selge isu ning huvi toidu ja selle serveerimise vastu; samuti kasuta võimalusel erinevaid söögiaegu (nii väldid stressi, paanikat, nõudlikkust, mis tekib kui õigel ajal ei ole toit ees) ning paastupäevi. Looduses ei saa ükski loom süüa määratud kellaaegadel ega teata ette kas täna saab üldse süüa. Koerad võivad toiduga ka väga pirtsud olla just tänu eelnevatele kogemustele, kus omanik on lisanud toidule midagi head või kus ta laseb teisel koeral/kassil enda eest toidu ära süüa, et näidata oma jõumomendi olemasolemist (toit on vajadusel alati olemas ja muul ajal lubab ta juhina seda teisel süüa). Kutsikate puhul piisab ühest rituaalikorrast päevas, täiskasvanud ja noorte koerte jaoks on hea seda teha kaks korda. Suurema koertekarja puhul peab toidu etteandmine toimuma üheaegselt (karjahierarhias segaduse mittetekitamiseks) või toimuma alati erinevas järjekorras, et mitte tekitada kindlat eelistust ühe või teise koera ees. Probleemidest võõrutamise ja meetodiga tutvustamise esimesel korral tuleks alustada nõrgemaist karja liikmest ning liikuda aste astmelt tugevamale þestiga olukorda muutma. Iga kord kui lisandub uus koer tuleb lasta koertel enne toidu saamist taas rahuneda. Kui koer on väga hea isuga saab harrastada ka tugevdatud söögirutiini viisi. Selleks jaota lihtsalt ühe korra toit 3-4 erinevaks portsjoniks ning peale seda kui koer on erimese lõpetanud pane maha teine kauss teise kohta, ole kausi juures kuni koer sööma tuleb ning liigu siis kohe ära jättes ta rahulikult sööma. Korda seda kolmanda ja neljanda portsjoniga.

3. Võimalik oht väljastpoolt, ohu eest hoiatamine

Kui koer kuuleb kuskil kedagi tulemas või kuuleb kahtlast heli ta haugatab või läheb vaatama ja teeb midagi, et sinu tähelepanu saada. See on loomulik käitumine, nii täidab koer oma kohust karja valvurina ning annab teistele teada lähenevast võimalikust ohust.

1. näita, et sina kui juht, oled aru saanud mille peale ta reageeris. Seda saad teha kiites teda karja valvurina tehtud töö eest lühidalt öeldes n. tubli Sissi.

2. Kui koer peale seda jätkab lärmi, mine demonstratiivselt vaatama milles on asi (ka siis kui ise tead ju millepeale ta haugub). Kiida uuesti ja kutsu endaga kaasa ära.

3. Kui ta ei tule ja jätkab oma tegevust juhi ta rahulikult aga kindlalt ilma käsu ja muu tähelepanuta vaiksesse ruumi ära ärritaja juurest niikauaks, kuni ta maha rahuneb.

4. Nii õpib ta, et käitumisel on järelkaja ,mis on kas hea (kiitus) või halb (karja kaotus). Karjast eraldamisel jälgi, et olukord oleks sinu jaoks kindlasti turvaline kuna agressiivselt karja kaitsev, endale juhiõigused võtnud loom võib sind segamise eest korrale kutsuda ründega (sellisel juhul aitab sind Koerakuulaja).Peale karjast eraldamist oota vaikust ja rahunemist (koer mõtleb ja loob seost) ning vabasta ta selle peale koheselt.

5. Korda seda käitumist koheselt kui vaja ning iga kord kui olukord kordub. Õige pea annab ta järgi ja saab aru, et haukumisel ei ole mingit põhjust kuna juht hoiab kõik kontrolli all ja ta ei pea ise karja kaitsema.

6. Nii lood sa olukorra kus koer hoiatab sind vaid tõsisema reaalse ohu puhul ning muul ajal käitub rahulikult.

4. Jalutuskäik ehk jaht

1. Alusta jalutuskäigule minekut kindlasti rahunenud koeraga. Kui koer käitub juba rihma võtmise või riidepanemise peale üleerutunult (ei liputa rahulikult olles saba vaid hüppab, trallib, jookseb edasi-tagasi, niuksub jne), tuleb jalutuskäigule minek katki jätta. Korrata mineku alustamist ning katkijätmist seni kuni ta rahunenult sellele reageerib (alla annab sest positiivset tulemit ei olnud) Kui koer on rahulik siis kutsud ta enda juurde andes märku, et nüüd juhi soovil, läheme välja.. ning saad rahulikult panna koerale rihma kaela.

2. Enne jalutuskäigule minemist peab koer käituma kodus eeskujulikult ehk oskama kõrval käia ja teadma, mida tähendab juhend “siia”. Samuti omama omanikuga head kontakti st. reageerima koheselt oma nimele. Koerakuulaja tuleb siinkohal abiks konkreetsete juhenditega, kuidas meetodile sobivalt koera enesekontrolli kasvatada.

3. Nende oluliste teadmiste ja reflekside omandamiseks soovitame enne jalutamist ja suurte üleskutsete kõrvale viimist koera energiat maandada läbi mängu. Mäng omanikuga lähendab kontakti ning kontrollitud mäng arendab kõiki lihaseid ja kulutab hästi energiat kasutades ajutööd.

4. Pikematele ja regulaarsetele jalutuskäikudele minemise aluseks on rahulolu kontrolliga, mida omate koera üle! Vastasel juhul kinnitate iga jalutuskäiguga probleemset käitumist ning kontroll ei tõuse vaid vigade kinnistudes väheneb. Mingil juhul ei ole te sunnitud koeraga jalutama (v.a. kui häda tegemiseks ei ole muud võimalust). Paljusid inimesi näeb ennast vastumeelselt sundimas koeraga välja minekuks ja jalutamiseks ka siis kui neil on paha olla, naabrikoer ahistab nende jooksuajas emast või on jalutuskäik üks suur katsumus täis ebameeldivaid elamusi. Samuti on paljud eksiarvamusel, et jalutuskäik põletab energiat- füsioloogiliselt toimub just vastupidine, jalutades toodavad neerupealsed adrenaliini ning koer ei väsi, ta on ka peale 6h jalutuskäiku võimeline 10 min pärast uuesti sama energiliselt tegutsema. Läbi pikkade jalutuskäikude tõuseb tema füüsiline vorm ja kui meil enne ei olnud võimalik koera kontrollida siis vormi ja võhma tõustes seda vähem. Enda sundi ja hingepiinu, et sa ei käitu õigesti mitte jalutama minnes.. seda kõike ei ole vaja. Loome kõigepealt enesekontrolli vundamendi läbi koerakeele ning väsitame koera läbi mängu (siinkohal ei tohi jalutuskäiku lihtsalt ära jätta teda mänguga asendamata). Alles seejärel võtame õige vundamendipeal ette mõlemale poolele nauditavad jalutuskäigud.

5. Enesekontrolli vundamendi loomiseks tuleb jälgida, et sa ei laseks koera enda ees uksest välja ja sisse (hiljem hakkab ta instinktiivselt käima sinu kõrval või seljataga ning saad vajadusel ta ka ettepoole saata).

6.Jalutuskäigule minnes jälgi rihmakontrolli (rihm peab alati lõtv olema, rihmapinget kasutatakse vaid hetkeliselt koera suunamiseks või takistamiseks) ning reaktsioone ohule.