Yorkshire terjer
Yorkshire terjer on armas ja särav koeratõug. Kuigi nad on väikesed koerad, on nad tugevad ja vastupidavad ning neil on suur iseseisvus ja enesekindlus.
See Inglismaalt pärit kääbusterjer on koeratőuna registreeritud 1876 aastal. Seega on tegu suhteliselt noore tőuga. Tänapäeval on temast saanud väga populaarne seltsi- ja näitusekoer, kuigi algselt kasutati teda muuhulgas hiirte ja rottide püüdjana.
Iseloomult on Yorkshire terjer nupukas, ülienergiline, elurõõmus, ustav ja julge. Ta on kiindunud oma peremehesse ja truu ning võõraste suhtes umbusklik. Neid on lihtne koolitada, kuigi neil esineb ka terjeritele omast otsustatavust ja ka pőikpäisust. Ta vajab palju liikumist ja tegevust, vastasel juhul vőib ta muutuda neurootiliseks.
Yorkshire terjeril on imeilus pikk maani ulatuv läikiv-siidine karvkate, mis nőuab igapäevast hooldamist. Karvastik on selja pealt sinakas-hall (sadul), ülejäänud on tan- värvi (pruunikas). Turjakőrgus on 15-18 cm, kaal kuni 3,1 kilo.
Yorksire’i terjer oli algselt umbes 6-7 kg raskune jahiterjer, aretatud 19. sajandi keskel. Šoti töölised, kes otsisid Põhja-Inglismaa tekstiilivabrikus tööd, käisid ringi koos oma koertega. Neid koeri ristati kohalike variantidega. Tõenäoliselt on tõu tagapõhjaks nii clydesdale kui paisley terjerid ning inglise toy terjerid kui ka lisaks Põhja-Inglise terjerid, näiteks dandie dinmont, skye- ja manchesteri terjer. Et saada pikemat ja siidjamat karva ning väiksemat koera, ristati tõuga ka arvatavasti malta koeri.
19. sajandi lõpul, kui inglased hakkasid huvituma kurioosumitest koeraaretuses, tehti yorkshire’i terjerist range valiku põhjal “puhas” kääbuskoer. Yorkshire’i terjer on üks meie kõige tüüpilisemaid näitusekoeri ning sellisena kogu maailmas hinnatud. Tema rikkalik karvkate võib aga koerale argipäevaelus tihti tüli tekitada.
Yorkshire terjeri hooldamine
Üksikasjalikumad nõuandeid yorkshire terjeri hooldamise kohta leiate HOOLDUS lehelt või saate oma kasvatajalt.
Yorkshire terjer'i standard
Kinnitatud EKL juhatuses 03.05.2012
PÄRITOLUMAA: Suurbritannia.
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 10.11.2011
KASUTUS: Kääbusterjer
FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 3: Terjerid. Alarühm 4: Kääbusterjerid.
Töökatseteta.
ÜLDMULJE:
Pikakarvaline, karv langeb sirgelt ja ühtlaselt mõlemal pool keret, karvalahk ulatub ninast kuni sabaotsani. Kompaktne ja hoolitsetud välimus, uhke ja väärika hoiakuga. Kerekuju jätab jõulise ja proportsionaalse mulje.
KÄITUMINE/ISELOOM: Valvas ja arukas kääbusterjer. Elav, tasakaaluka iseloomuga.
PEA
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Üsna väike ja lame, mitte liiga silmatorkav ega ümmargune.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Must.
Koon: Mitte väga pikk.
Lõuad/hambad: Perfektne, korrektne ja täielik käärhambumus, mis tähendab seda, et ülemised hambad ulatuvad pisut üle alumiste ja väljuvad lõualuust otse. Hea asetusega hambad, ühtlased lõualuud.
Silmad: Keskmise suurusega, säravad; terava ja aruka, otse ette suunatud pilguga. Ei ole pungis. Tumedad silmaääred.
Kõrvad: Väiksed V-kujulised, kikkis, teineteisest mitte väga kaugel asetsevad, kaetud lühikese karvaga, puhta sügavpruuni värvusega.
KAEL: Sirge.
KERE: Kompaktne.
Selg: Tasane.
Nimme: Hästi hoitud.
Ribid: Mõõdukalt esiletungivad.
SABA: Varem oli kupeeritud saba tavapärane. Kupeeritud: Keskmise pikkusega, rikkaliku karvkattega, ülejäänud kerega võrreldes tumedam sinine, eriti saba otsas. Kantakse seljajoonest pisut kõrgemal.
Kupeerimata: Rikkaliku karvkattega, ülejäänud kerega võrreldes tumedam sinine, eriti saba otsas. Kantakse seljajoonest pisut kõrgemal. Võimalikult sirge. Saba pikkus peab olema proportsioonis ülejäänud kerega.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED: Jalad sirged, kaetud kuldpruuni karvaga, mis on karva otsas mõni toon heledam kui juure pealt; karv ei ulatu esijäsemetel kõrgemale kui küünarliigesteni.
Õlad: Hästi tahapoole suunatud.
TAGAJÄSEMED: Tagantvaates üsna sirged, põlveliiges kergelt painutatud. Kaetud kuldpruuni karvaga, mis on karva otsas mõni toon heledam kui juure pealt; karv ei ulatu tagajäsemetel kõrgemale kui põlveliigeseni.
KÄPAD: Ümarad, mustade küüntega.
KÕNNAK/LIIKUMINE: Vaba, tugeva tõukega; eest ja tagant sirge liikumine, ülajoon säilib.
KARVKATE
KARV: Kere karvkate on mõõduka pikkusega ja täiesti sirge (mitte laines), läikiv, peene siidise struktuuriga ning mitte villataoline, ei tohi kunagi takistada liikumist. Karv langeb pikalt pea peale. Värvuselt on karv tumedam pea külgedel, kõrvade juures ning koonul, kus ta peaks olema ka väga pikk. Pruun värvus pea peal ei tohi ulatuda kaelani ning pruuni karva hulgas ei tohi olla mustjaspruuni või musta tooni.
VÄRVUS: Tume terassinine (mitte hõbesinine), ulatub kuklakühmust kuni sabajuureni. Ei tohi olla segatud kollakaspruunide, pronksikarva või tumedat tooni karvadega. Rind rikkalikult kaetud erkpruuni karvaga. Kõik pruunid karvad on juure pealt tumedamad ning lähevad otsa suunas järk-järgult heledamaks.
Yorkshire terjeri kaal: kuni 3,2 kg.
VEAD: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning võimalikust mõjust koera tervisele ja heaolule. Kõik füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
• Agressiivsus või ilmne argus
• Koer, kellel selgelt on näha psüühilisi või käitumuslikke kõrvalekaldeid, diskvalifitseeritakse
NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.