Igas vanuses koera saab koolitada. Koera koolitamine ei ole mitte ainult see, kui talle on selgeks õpetatud käsklus “istu” ja “küsi”, vaid see, kui temaga regulaarselt tegeletakse. 
Mõelge ise järele palju te tegelikult oma koeraga päevas tegelete (jättes välja aja, mil te koer rihma otsas õue lähete, ta ringi jooksma lasete ning ise naabrinaisega juttu jääte ajama) – see ei ole koeraga tegelemine. Kui kutsikas tuleb perre, siis on kõik temast vaimustuses. Võimaluse korral tegeldaks temaga hommikust õhtuni (kahjuks aga kutsikas magab palju) . 

Mida vanemaks saab koer, seda harvemaks jäävad aga ka need korrad, kus temale tähelepanu pööratakse. Vanemale koerale antakse vaid söök ette ning käiakse õues korra jalutamas ning sellega kooselu piirdubki. Siit ei ole raske järeldada, miks kutsikad omanikesse nii kiindunud on ning hiljem neist paljudest probleemkoerad saavad. 

Koeraga tegelemine muudab suhte loomaga palju paremaks ning samas saavutatakse ka need lootused, milleks koer võeti.
Koerale tuleb tähelepanu pöörata ainult siis, kui ta teeb midagi hästi. Muidu ta peabki käituma halvasti, et meie tähelepanu endale võita.

Allikas: Ed Frawley koerakoolituse filosoofia