Esmaabi koertel
– igal koeraomanikul peaks olema kodus nn. esmaabikarp. Selles võiksid olla: kraadiklaas, steriilne side, tavaline side, haavaplaaster, kummivoolik, mida saab kasutada zhgutina, kaitsesuss, küünetangid, puugieemaldamise tangid, haavapuhastus- ja desinfitseerimisvahend, kõrvapuhastusvahend, vatipulgad, silmapuhastusvahend, söetabletid, piimhappebakterite segu kõhulahtisuse raviks
Järgnev info annab mõningaid juhtnööre käitumaks juhul, kui su koeral on kiirelt abi vaja. Loe edasi
Kutsika kasvamine vs füüsiline aktiivsus
See on 2 nädalase kutsika röntgeni pilt. Vaadake, kui palju peavad luud kasvama, et moodustuksid normaalsed liigesed! Sellepärast ei tohiks lasta kutsikal hüpata, kõndida treppidest üles/alla, käskida neil teha liiga palju harjutusi või liiga pikalt trenni. Liigne füüsiline tegevus noores eas võib põhjustada suuremaid probleeme hiljem koera elus või isegi juba noores eas kuna düsplaasia ja muud ortopeedilised probleemid on kutsikate seas tõusuteel! Füüsilise tegevuse alla käib -jalutamine, mingi trenn, palli vms. püüdmine, jooksmine, teiste koertega mängimine jne. Nautige elu koos oma kutsikaga, aga ärge unustage, et te ju ei paneks 6 aastast inimlast jooksma 1 km päevas, nii et ärge sundige ka oma kutsikat seda tegema!
Põlvekedra paigaltnihkumine (patella luksatsioon)
Erinevate astmetega põlveliigese muutused ja põlvekedra paigaltminekud on kääbuskoertel sagedasemad kui teistel tõugudel. Põlvekedra paigaltnihkumise (patella luksatsioon) all mõistetakse põlvekedra normaalse asendi muutust nii sisse-kui väljapoole. Põlvekedra nihkumist sissepoole nimetatakse mediaalseks patella luksatsiooniks ja väljapoole lateraalseks patella luksatsiooniks. Põlvekedra paigaltnihkumine võib osutuda probleemiks kõigile koeratõugudele. Sagedamini tabandunud koeratõud on: yorkshire terjerid, kääbuspuudlid, pomeranid, pekingi paleekoerad, chihuahuad. Kergemaid juhtumeid koeraomanik tingimata isegi ei tunne ära.
Põlvekedra paigaltnihkumise astmeteks on: 0 (terve), I-aste, II-aste, III-aste ja IV-aste. Üldjoontes II- astmest alates vajavad koerad varem või hiljem kirurgilist ravi. Kui on koeral diagnoositud ühes põlves I-astme ja teises põlves II-astme põlvekedra paigaltnihkumine, siis nende tulemuste liitmisel saadud tulemus 3 ei näita seda, et antud koeral on tegu III-astme põlvekedra paigaltnihkumisega. Tulemusi pole vaja liita ja antud koeral on ikka tegu I ja II astme paigaltnihkumisega.
Aretuses ei ole lubatud/soovitatud kasutada koeri, kelle põlvekedra paigaltnihkumise aste on II ja enam. Miks? Põhjus lihtne, iga tõuühing on võtnud vastu ja kinnitanud aretuseeskirjad, kus öeldakse, et eesmärgiks on funktsionaalselt ja vaimselt tervete koerte aretamine. Põlvekedra paigaltnihkumisega II, III ja IV on tegu juba haigete koertega ja haigete koerte aretamine ei ole vastutustundlik tegevus, mis läheb vastuollu aretuseeskirjadega. Loe edasi:
Pärakupaunad
Pärakupaunad asuvad kummalgi pool pärakut naha all ning on oasuurused. Pärakupaunades toodetakse ja säilitatakse tumedat, halvalõhnalist eritist. Põhimõtteliselt võiksid koerad kasutada pärakupaunu samal eesmärgil nagu skunks, kes peletab oma vaenlasi haisuga eemale, kuid enamus koduloomi ei suuda neid tahtlikult tühjendada. Loomaarsti töös on aga küllalt olnud juhuseid, kus mõni koer ärritudes pritsib oma paunad tühjaks. Loe edasi: