Kutsikavabrikud kurnavad loomi ja toodavad armetuid koerapoegi!

Eesti kennelliidule, loomakaitsjatele ja varjupaikadele tuleb iga kuu teateid tegutsevatest kutsikavabrikutest ning inimestest, kes koeri rahateenimise eesmärgil koeri toodavad või vahendavad. Odavad tõukoerad lähevad kaubaks nii Eestis kui ka Soomes, ent kõige selle juures jäävad kannatajateks loomad.

Nii ostis soomlanna Nina Tilus möödunud kuul endale Eestist kutsika, kes uues kodus suri kuue päevaga maksapõletikku. „Ta haigestus kahe päeva järel maksapõletikku, ei söönud, ei joonud, kõhulahtisus, magas kogu aeg, haises,” kirjeldas Tilus. Tema koer oli ostetud kuulutusteportaalist Keltainen Pörssi ning 350-eurosest tehingust lõikasid kasu nii Soome kui ka Eesti pool. Makstud summast läks 50 eurot transpordile, ülejäänu omanikule.

Probleem polekski suur, kui tegu oleks vaid üksikjuhtumiga, ent Tiluse kutsikas on kurb näide sellest, kuidas koertevabrikutest loomi hoolimatult Soome vahendatakse. „Usun, et kui asjad saavad avalikuks, muutuvad inimesed ettevaatlikeks ja kutsikate tootmine lõppeb!” ütles ta.

Seda, et Soome kutsikaid vahendatakse, kinnitas ka veterinaar Helen Laur. „Kutsikad on segaverelised ja populaarsemad on väiksemat kasvu koerad. Mulle tundub, et kiibistamas käijad on vahendajad. Meil on küll paar kindlat inimest,” lisas ta. Just Laur kiibistas ja vaktsineeris ka Tiluse ostetud kutsika enne, kui too Soome jõudis.

Kliinikus ei jää võõrsile minevatest kutsikatest jälge järele. Seega ei tea ta midagi ka looma edasisest saatusest. „Lugu on selles, et nendest kutsikatest, keda me ise registrisse ei kanna, meil kiibinumbrit maha ei jää. Kui kutsikas läheb Soome, siis omanik ise kannab ta registrisse,” lausus ta.

Yorkshire Terjerite Tõuühingusse on saabunud hulgaliselt  järelpärimisi Läti kasvatajate taustauuringute kohta. Kahjuks peame tõdema, et Lätist on Eestisse saabunud päris palju haigeid koeri. 

Müüja kaob

Eesti kennelliidu juhatuse esimehe Astrid Lundava sõnul on kutsikavabriku koer, kes enamasti ostetud ajalehe- või internetikuulutuse kaudu, sageli juba ostuhetkel armetu ning müüja kaob pärast raha kättesaamist. „Telefonile ega e-kirjadele ei vastata ning ammugi ei kompenseerita kutsika kaasasündinud tervisehädade ravikulusid, nagu see on tõukoeraarenduses heaks tavaks,” lausus ta. Tema sõnul lähevad kaubaks moetõud: „aksessuaarkoerad” nagu chihuahua või Yorkshire’i terjer ning filmidest populaarseks saanud suuremad tõud nagu saksa lambakoerad Rexid ning bernhardiinid Beethovenid.

Soomlaste huvi Eestist kutsikate võtmise vastu on suur ning paari kuu jooksul jõuab varjupaigast Soome umbes 15 koera. Seetõttu on MTÜ Loomade Hoiupaik juhatuse esimehe Larissa Kožõreva sõnul oluline kutsikate „edasivorpimise” viiside kõrvaldamine. Selleks tehakse välismaale sõitvale koerale TRACES sertifikaat. „Nii kõrvaldatakse igasuguseid millerdajaid [kutsikavabrikandid], kuna selle jaoks on vaja mitte ainult koera sihtkoha aadressi, vaid ka EU-passi ja kiibi numbrit. Iga koer, kelle inimesed varjupaigast võtavad, on opereeritud. Hakkasime praktiseerima ka varajast steriliseerimist Soome minevatele kutsikatele,”
loetles ta.

Pahatahtlik äri

Kutsikatehased võib Eestimaa loomakaitseliidu presidendi Heiki Valneri sõnul jagada kaheks. Ühed on inimesed, kes käivad mööda Eestit, ostavad kutsikaid edasimüümiseks kokku ning hoiavad „raha saamise vahendeid ” trööstitutes tingimustes aedikus. Teised on kennelite koerakasvatajad, kes ruunavad tõupaberitega emaslooma ega jäta talle pärast poegimist puhkeaega. Kvartalis tuleb neile kaks-kolm teadet pahatahtlikest kutsikaäridest, kus loomi ostetakse kokku, müüakse edasi ning paljundatakse maksuvaba lisatulu nimelt. Ta lisas, et ka ka Soome loomakaitsjad on mures, kuna Eestist jõuab üle piiri palju haigeid loomi. „Tegin ise kunagi katse ja viisin pesakonna Soome. Piirivalvel on kiibilugejad, aga keegi mind ei kontrollinud. Sealt võib lehma ka üle viia,” lisas ta naljatledes.

Tartu loomade varjupaiga administraatori Piret Oja sõnul pole alati võimalik sada protsenti kindlaks teha, kas koer läheb kutsikavabrikusse või mitte. Siiski püüavad varjupaigad potentsiaalsete omanikega vesteldes teha kõik, et asi selgeks saaks ja koer vabrikusse ei juhtuks. „Meil on teada-tuntud nägusid ja oleme ise uurinud, kellele ei tohi kutsikaid anda. Tartu kandis ei tohiks praegu olla ühtegi töötavat kutsikavabrikut, kuigi varem on paar juhtumit olnud,” lausus ta.

„Suvel taheti meilt võtta väike emane koer, kes pidi minema aretuseks Sangaste kanti. Paar korda käis huviline kohal ja rääkis ilusat juttu, et looma iseloom on sobiv. Kui ütlesime, et teeme kindlasti steriliseerimise ära, siis loobuti. Loodetavasti hoidsime algava kutsikavabriku ära,” kirjeldas Oja.

Vabriku koer on poole odavam
Hinnavahe „paberitega” ja „paberiteta” pesakondade vahel kõigub Astrid Lundava hinnangul 20-50% ulatuses. Vahe põhjuseks ei ole mitte kallid paberid, nagu väidavad kutsikavabrikandid, vaid pesakonna kasvatamiseks kulunud vahendid. „Korralik kasvataja läheb vajadusel oma emast koera paaritama sadade kilomeetrite kaugusele. Ta hoolitseb koera tervise eest tiinuse ja imetamise ajal ning tagab kutsikatele eakohase toitmise,” ütles ta. Enamasti on hinna sees ka hilisem toetus.