Mis on kasvataja eetika?
Kasvataja eetika on julgus vastutada oma aretustegevusega tõuorganisatsiooni ja kutsikate omanike suhtes.
Eesmärk on kasutada aretuses funktsionaalselt ja kliiniliselt terveid koeri, hea anatoomia ning õige karva ja suurusega koeri. Ta ei tohi tõlgendada tõustandardit viisil, mis kahjustab tõu arengut.
Eetiline ehk moraale järgiv kasvataja seab igale pesakonnale eesmärgid, missuguseid puudusi soovib parandada, pöörates kriitiliselt tähelepanu liinides esinevatele vigadele, et saada standardilähedane koer. Aretustegevus ei tohiks olla loominguline protsess äärmuste katsetamises, vaid eesmärgistatud tegevus.
Kasvataja suhtub erapooletult ja heasoovlikult teiste kasvatajate aretustegevusse ja ei varja oma aretustegevuse vigu.
Eetilise kasvataja kohustused
Enne aretustegevusega alustamist on eetiline kasvataja omandanud valikud eelteadmised läbi koolituste ja enesetäiendamise. Tal on selge ülevaade tõust ja aretuse reeglitest ning tõu põhiprobleemidest. Ta kasutab aretuses funktsionaalselt ja kliiniliselt terveid koeri, arvestades tõu tüüpilist kehaehitust. Kasvataja tunneb huvi tõu arengusuundade vastu ja suhtleb tõu tipptegijatega laias maailmas ning jagab meeleldi oma teadmisi kõigile tõust huvitatud inimestele.
Eetiline kasvataja on huvitatud koostööst tõuühingu ja teiste kasvatajatega, aktsepteerides eriarvamusi ja mitte õõnestades teiste kasvatajate autoriteeti. Oma töö tulemusi hinnatakse erapooletult ja kriitiliselt, tunnistatakse tehtud vigu ja vajadusel registreeritakse koer mittearetusregistrisse.
Edukas kasvataja on truu aretatavale tõule, kulutab palju aega ja raha tõu populariseerimiseks, soetab väärtuslikke aretusliine ja paaritab ainult parimatega kvaliteetsete tulemuste eesmärgil. „Edukas kasvataja“ ei ole amet näitusekoerte või rohkearvuliste pesakondade tootmiseks igal jooksuajal!
Kasvataja on laia silmaringiga, hoiab end kursis tõu arenguga ja sellega seonduvaga, osaleb meeleldi näitustel, koolitusel, seminaridel ja tõu organisatsioonide töögruppides. Suhtub lugupidavalt tõuühingusse, järgib ühingu juhiseid ja otsuseid ning ei kahjusta oma tegevuse või tegevusetusega organisatsiooni mainet ja tegevuseesmärke.
Kasvataja teeb vajalikud terviseuuringud, kasutab aretuses ainult terve närvikavaga ja sõbralikke koeri. Ta koolitab ja sotsialiseerib oma koeri ja kasvandikke enne loovutust ühiskonnasõbralikeks. Koerad on pereliikmed, kes elavad avarates tingimustes, söövad kvaliteetset toitu, liiguvad palju ja on terved koerad.
Parim tagasiside kasvataja aretustööle on oma kasvandike suunamine vajalikele tervise-uuringutele, ilma et neid kõiki peaks kasutatama edaspidi aretuses. Vähemalt ühe näitusehinde saamine ekspertidelt oma kasvandikele on boonuseks.
Kasvataja vastutab kenneli aretatud koerte eest. Enne loovutust tutvub kasvataja isiklikult kutsika ostjaga võimaluste kaardistamiseks ja esitab lepingud ning hooldusjuhendid läbitöötamiseks ostja poolt.
Eetiline kasvataja nõuab vajalikud terviseuuringud välismaa koertega paaritamisel ja suhtub kriitiliselt terviseprobleemide varjamisse.
Eetiline kasvataja on kursis kõikide seadustega ja aretusteemat puudutavate õigusaktidega (EKL tõuraamatumäärus, EKL mitte-aretuseks (MA) registri eeskiri, EKL kasvataja kohustusleping, EKL koeraomaniku ja -valdaja kohustusleping, FCI aretuseeskiri, tõuühingu aretuseeskiri).
Eetilise kasvataja käitumine alati on sõbralik, abivalmis ja koostööaldis.
Eetilise kasvataja keelud
- Ei kasuta aretuses koera, kes on arg või agressiivne, kes põeb mõnd pärilikku haigust, kellel on üla- või alahambumusviga, kellel on nn lõtv keel mis ei mahu korrektselt hammaste taha, kellel on pigmendiprobleeme, kelle karvavärvus ja -tekstuur ei vasta standardile.
- Eetiline kasvataja arvab aretusest välja emase koera, kellel on tehtud 2 keiserlõikust või kelle anatoomia ei võimalda korralikult poegida või kelle patella on aste 3 suurem. Ei tee keelatud paaritusi lähisugulastega.
- Ei harrasta kenneltegevust pinnal, kus koertel/kutsikatel puudub liikumisvabadus. Ei võimalda oma koeral/koertel vabalt ringi hulkuda ega segada teisi elusolendeid ja inimesi.
- Kasvataja tegevuse eesmärk ei tohi olla omakasu saamine. Ta omab kindlat sissetulekut.
- Ei varja pesakondi, mis on tehtud tõuraamatumäärust rikkudes ja ei müü kutsikaid turuhinnast odavamalt. Ei müü kutsikaid varem kui 8 nädala vanusena, kui kutsikad on veel kiipimata ja vaktsineerimata.
- Ei müü kutsikaid ilma ostu-müügilepingu ja hooldusjuhendita ning ei anna ebarealistlikke lubadusi kutsikate tulevastele omanikele. Ei jäta hätta uusi kutsikaomanikke kutsikate kasvatamisel. Ei müü kutsikaid vahendajatele ja ei osta kutsikaid vahendajatelt edasimüügi eesmärgil.
- Ei loobu vastutusest kui koeral ilmnevad geneetilised vead. Hea tava on kompenseerida osaliselt operatsioonid või kahjud, tingimusel et uus koeraomanik ei põhjustanud tervise halvenemist õnnetusjuhtumiga.
- Ei kasuta vägivaldseid meetodeid koera koolitamisel ja kasvatamisel.
- Isase koera omanikuna ei luba oma koeral viljastada emast, kes ei ole samast tõust, kes ei ole FCI tõutunnistusega, ei täida aretuse erinõudeid või kui emase koera omanikul puuduvad eelteadmised ja tingimused pesakonna kasvatamiseks.
- Ei levita kontrollimatuid fakte, laimu ja valeinformatsiooni teiste kasvatajate, koeraomanike ja koerte suhtes ning ei õõnesta tõuühingu tegevust.
Allikas: Eesti Yorkshire Terjerite Tõuühingu juhatuse liige Anne-Ly Kandelin (Kasvatajakoolituse essee)